Ivo Krustok: energeetikaplaan, mis ei näe ette fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, ei ole realistlik
Taastuvenergia areng on olnud viimasel viiel aastal muljetavaldavalt kiire, mis on ümber lükanud mitmed kinnistunud arusaamad. Tänavu näitas kliimaministeeriumi tellitud uuring, et kõigist energialiikidest eelistavad Eesti inimesed enim taastuvaid allikaid, esikolmikus on tuule-, päikese- ja puiduenergia. Kummutatud on ka arusaam, et päikeseenergia ei sobi Eestisse: mullu tootsime 14% elektrist päikesest.
Taastuvenergia kiire arendamine on aina olulisem ka meie konkurentsivõimele. Üha enam ettevõtjaid rõhutab, et neil pole fossiilsetest kütustest toodetud musta elektriga enam midagi teha ja taskukohase hinnaga taastuvenergia on nende tegevuse kõige olulisem sisend. Eesti on seadnud eesmärgi toota aastaks 2030 nii palju taastuvelektrit kui ära tarbime.
Sama suunaga eesmärgid on ka Euroopa Liidus. Taskukohase puhta energia vajadust on rõhutanud uueks ametiajaks tagasi valitud Euroopa komisjoni president Ursula von der Leyen ja EL-i konkurentsivõime suurendamise raporti autor, endine Euroopa keskpanga president Mario Draghi.
Viimase kümne aasta arenguid arvestades on üsna selge, et taskukohase energiasüsteemi saame ehitada vaid suures osas taastuvenergiale. Seda saavad toetada erinevad madala süsinikuheitega tehnoloogiad EL-is ja head riikidevahelised ühendused.
Samas on ühiskonnas endiselt üleval küsimus, kas Eesti saab üldse vaid taastuvate allikatega hakkama. Kas päevadel, kui päike ei paista ja tuul ei puhu, peame olema elektrita?
Taastuvenergia on kõige kulutõhusam variant
Eestis on tõsiselt räägitud täies mahus taastuvenergiale üleminekust alates 2012. aastast, mil Eesti taastuvenergia koja ja Eesti keskkonnaühenduste koja koostatud analüüs näitas, et 100% taastuvenergia kasutamine oleks õigete investeeringutega võimalik juba aastal 2030. Peamine osa Eesti elektri- ja soojusenergiast tuleks uuringu autorite hinnangul biomassist, tuuleenergiast, biogaasist ja päikeseenergiast.
Sellest ajast on Eesti energeetika tulevikupilt märksa selgemaks saanud ning paljud tehnoloogiad odavamaks läinud. Viimase paari aasta jooksul oleme Stockholmi keskkonnainstituudis koos heade partneritega analüüsinud põhjalikult läbi erinevad stsenaariumid Eesti elektrisüsteemi, soojus- ja jahutussüsteemi ning gaasivõrgu kliimaneutraalseks muutmiseks. Oleme põhjalikult hinnanud levinumaid olemasolevaid tehnoloogiaid ning loonud mudeleid, mis arvutavad välja erinevate stsenaariumide investeerimisvajaduse, kulutõhususe ja süsinikujalajälje. Sealjuures oleme uurinud, kas ja millistel tingimustel oleks Eestis mõistlik võtta kasutusele tuumaenergia. Tulemused näitavad, et kõrgemate kapitali- ja muutuvkulude tõttu ei ole tuumajaama Eesti tootmisportfelli lisamine mõistlik peaaegu ühegi stsenaariumi korral.
Legal Disclaimer:
EIN Presswire provides this news content "as is" without warranty of any kind. We do not accept any responsibility or liability for the accuracy, content, images, videos, licenses, completeness, legality, or reliability of the information contained in this article. If you have any complaints or copyright issues related to this article, kindly contact the author above.
